加载中…[UUS]爱沙尼亚语简明语法
(2012-10-27 23:06:33)
标签：
爱沙尼亚语芬兰语乌拉尔语黏着语简明语法杂谈 |
分类： 语林迷踪 |
1.语言简介
爱沙尼亚语(原语：eesti keel或eesti，英语：Estonian language)是位于波罗的海沿岸爱沙尼亚共和国（Eesti Vabariik）的官方语言，属乌拉尔语系芬兰-乌戈尔语族芬兰语支。爱沙尼亚语与芬兰语有很多同源词以及许多相近的语法结构，正字也与芬兰语相似，不过两者无法互通。
![[UUS]爱沙尼亚语简明语法](//simg.sinajs.cn/blog7style/images/common/sg_trans.gif "[UUS]爱沙尼亚语简明语法")
2.字母与发音
爱沙尼亚语使用以拉丁字母为基础的文字，字母表中含有ä/æ/, ö/ø/, ü/y/, õ/ɤ/, š/ʃ/, ž/ʒ/几个特殊字母，š和ž出现在外来语中。爱沙尼亚语有两种长音，普通长音通常用双写字母表示，如keel语言、köök厨房、uus新的、hõõruma争论。另有一种称之为超长音（ülipika hääliku）的长元音，读时要比普通长元音（pikk hääliku）更长，一般的文本上无表示，教材上会在超长音前加“`”， 超长音即可出现在单元音上也可以出现在复合元音上。如：`voodi床、`jäine冰冻的、`laev船。
3.名词的变化
爱沙尼亚语名词有数和格的变化，相比芬兰语，爱沙尼亚语缺少领属性词尾，如：
芬兰语
爱沙尼亚语
汉语
kirjani minu
raamat
我的书
kirjasi sinu
raamat
你的书
kirjansa tema
raamat
他的书
kirjamme meie
raamt
我们的书
kirjanne teie
raamat
你们的书
kirjansa nende raamat
我们的书
芬兰语除了这种接领属性词缀的形态外，也可在前面加物主代词，如：minun kirjani，sinun kirjasi，hänen kirjansa等。
3.1 名词的数
爱沙尼亚语名词有复数形式，复数词缀-d接于名词单数属格形式之后，如：
单数主格
单数属格
主格复数
maja家
maja
majad
tänav街
tänava
tänavad
kauplus商店
kaupluse
kauplused
sõber朋友
sõbra
sõbrad
3.2 名词的格
爱沙尼亚语名词有14个格，每个格的构成及例句如下：
1.Nimetav kääne主格（名词三个基本形态之一）
爱语的主格单数为零词尾，变为复数时则在名词属格单数词尾后加词尾-d。kala-kalad鱼，sõna-sõnad单词，puu-puud树，raamatu-raamatud书，sõduri-sõdurid士兵，koera-koerad狗，toese-toesed作品
用例：
Ta proovib olla sõprade poolt armastatud. (ta为tema的短型，主格，他)
他试着讨朋友们的欢心。
Poss paneb jänese pildi teleri kohale. (poiss主格，男孩)
男孩把野兔的图片放在电视机上。
Jänes istub poisi kõrvale. (jänes主格，野兔)
野兔在男孩身边。
2.Omastav kääne属格（名词三个基本形态之二）
爱语的属格单数变化没有规律可循，有这样一些情况:
同主格：kala-kala; sõna- sõna;puu-puu
主格i->e：tuli-tule火;lumi-lume雪
在主格后加i：materjal- materjali资料；apelsin-apelsini橙子
以kas结尾的词变成属格时变为a：kentsakas-kentsaka趣味；putukas-putuka臭虫
一些以ne结尾的词变成属格时变为se：naine-naise妇女；teine-teise另一个；punane-punase红色
复数时在属格型后添加de/te。如：kala-kalade,puu-puude,tuli-tulede,aasta-aastate年,ausa-ausate诚实
用例：
Loen raamatu läbi.(rammatu
我通读整本书。（属格表示所有，整个）
Ma ootan teid peahoone ees.(peahoone属格，主楼)
我在主楼前等你。（ees支配属格，在……前）
19.sajandi algul hakati seda üles kirjutama. (sajandi
十九世纪起人们就开始写了。
3.Osastav kääne部分格（名词三个基本形态之三）
部分格单数一般在词尾后添加d/t/tt/da或不加，如：maa-maad土地，piiga-piigat女孩儿，pesa-pesa鸟巢。复数则在此基础上添加词尾sid/id或不加有些带有音变，如：maa-maid;pesa-pesi/pesasid;maju-maju
用例：
Ema ostis leiba ja võid. (leiba
妈妈买了面包和黄油。
Ma ei näe venda. (venda
我没见到哥哥。
Loengul oli kolmkümmend üliõpilast.(üliõpilast<üliõpilane复数部分格，学生)
课上有30名学生。
4.Sisseütlev kääne入格
一般在属格词尾后加词尾sse或不加，有些则带有音变。如raamat-raamatu-raamatusse，sõna-sõna-sõnasse,materjali-materjali-materjali.复数则加-desse/-tesse,如:raamat-raamatu-raamatutesse, sõna-sõna-sõnadesse
用例：
Kas läheme kohvikusse või teatrisse?(kohvikusse
我们去咖啡馆还是剧院？
Ma armusin temasse.(temasse
我爱上了他。（动词armuma支配入格）
Prillidega poiss süüvis teadusse.(teadusse
戴眼镜的男生深入研究学问。(动词süüvima支配入格)
5.Seesütlev kääne内格
单数为属格词尾加s，如：raamatu-raamatus;tule-tules.复数在属格单数词尾后加des/tes,如:raamatu-raamatutes,tule-tuledes
用例：
Elan kesklinnas.(kesklinnas
我住市中心。
Aastas on 365 päeva.(aastas
一年有365天。
Poisi tuju peegeldub ta näos.(näos
男孩的心情都表现在他的脸上。
6.Seestütlev kääne出格
单数为属格词尾加st,如: raamatu- raamatust; tule- tulest. 复数在属格单数词尾后加dest/test,如:raamatu-raamatutest,tule-tuledest
用例：
Saabusime Tartust eile hommikul.(Tartust
我们昨天早上从塔尔图回来的。
Poeg tuli koolist. (koolist
孩子从学校回到家。
Sõber huvitub kirjandusest.(kirjandusest
朋友对文学感兴趣。（动词huvituma支配出格）
7.Alaleütlev kääne向格
单数为属格词尾加le,如: raamatu-raamatule; tule-tulele. 复数在属格单数词尾后加dele/tele,如:raamatu-raamatutele,tule-tuledele
用例：
Paberile tilkus vett. (paberile
水滴在纸上。
Järvele laskus udu. (järvele
雾气弥漫整片湖水。
Poistele meeldivad sellised tüdrukud. (poistele
男生喜欢这样的女生。
8.Alalütlev kääne接格
单数为属格词尾加l,如: raamatu-raamatul; tule-tulel. 复数在属格单数词尾后加del/tel,如:raamatu-raamatutel,tule-tuledel
用例：
Poistel on omad huvid.(poistel
那男生有自己的爱好。
Seinal ripub pilt.(seinal
画挂在墙上。
Isa käib tihti kalal. (kalal
父亲常去打渔。
9.Alaltütlev kääne夺格
单数为属格词尾加lt,如: raamatu-raamatult; tule-tulelt. 复数在属格单数词尾后加delt/telt,如:raamatu-raamatutelt,tule-tuledelt
用例：
Kontserdilt läksime kohvi jooma.(kontserdilt
音乐会结束之后我们去喝咖啡。
Sain vennalt kirja.(vennalt
我收到了哥哥的来信。
Olen hariduselt keeleteadus.(hariduselt
我是学语言学的。
10.Saav kääne变格
单数为属格词尾加ks,如: raamatu-raamatuks; tule-tuleks. 复数在属格单数词尾后加deks/teks,如:raamatu-raamatuteks,tule-tuledeks
用例：
Kas hakkad taksojuhiks?(taksojuhiks
你做出租车司机了？
Palju õnne emadepäevaks! (emadepäevaks
母亲节快乐！
Poiss tahab saada arstiks.(arstiks
男生想当医生。
11.Rajav kääne到格
单数为属格词尾加ni,如: raamatu-raamatuni; tule-tuleni. 复数在属格单数词尾后加deni/teni,如:raamatu-raamatuteni,tule-tuledeni
用例：
Armastan teda surmani. (surmani
爱他至死不渝。
Vaatasime videot hommikust õhtuni.(õhtuni<õhtu的到格，晚上)
我从早到晚都在看片子。
Õppetöö kestab septembrist maini.(maini
教学从9月一直持续到明年5月。
12.Olev kääne样格
单数为属格词尾加na,如: raamatu-raamatuna; tule-tulena. 复数在属格单数词尾后加dena/tena,如:raamatu-raamatutena,tule-tuledena
用例：
Minu mees töötab insenerina. (insenerina
我男人是当工程师的。
Ta näeb välja tervena.(tervena
他看起来很健康。
Ta kujutles end printsessina.(printsessina
她把自己想象成了公主。（动词kujulema支配样格）
13. Ilmaütlev kääne欠格
单数为属格词尾加ta,如: raamatu-raamatuta; tule-tuleta. 复数在属格单数词尾后加deta/teta,如:raamatu-raamatuteta,tule-tuledeta
用例：
Olen täitsa rahata. (rahata
我没带足钱。
Keeleoskus ei tule praktikata.(praktikata
不练习也就无法习得语言技巧。
Mind jäeti puhkuseta. (puhkuseta
没给我留休息的时间。
14. Kaasaütlev kääne共格
单数为属格词尾加ga,如: raamatu-raamatuga; tule-tulega. 复数在属格单数词尾后加dega/tega,如:raamatu-raamatutega,tule-tuledega
用例：
Mees kaevas labidaga maad.（labidaga
男人用铁铲挖地。
Ärä mängi noaga! (noaga
别玩刀！
Lähen kooli bussiga.(bussiga
我乘公交车上学。
4. 人称代词变格一览
单数
我
你
他/她
1. mina/ma* sina/sa
tema/ta
2. minu/mu sinu/su
tema/ta
3. mind
sind
teda
4. minusse
sinusse temasse
5. minus
sinus
temas
6. minust
sinust
temast
7. minule/mulle sinule/sulle temale/talle
8. minul/mul sinul/sul temal/ tal
9. minult/mult sinult/sult temalt/talt
10.minuks
sinuks
temaks
11.minuna
sinuna temana
12.minuni
sinuni
temani
13.minuta
sinuta
temata
14.minuga
sinuga temaga
复数
我们
你们
他们
1.meie/me teie/te nemad/nad
2.meie/me teie/te nende
3.meid teid neid
4.meisse teisse nendesse/neisse
5.meis teis nendes/neis
6.meist teist nendest/neist
7.meile teile nendele/neile
8.meil teil nendel/neil
9.meilt teilt nendelt/neilt
10.meiks teiks nendeks/neiks
11.meiena teiena nendena
12.meieni teieni nendeni
13.meieta teieta nendeta
14. meiega teiega nendega
5.形容词
爱沙尼亚语形容词的变化与名词类似，但是变为到格、样格、欠格、共格时，形容词不加格词尾。如：ilusa tüdrkuna(样格),ilusa tüdrkuta(欠格)。
爱沙尼亚语的形容词有比较级和最高级，比较级是在单数属格形式后加-m，如：ilus主“美丽”-ilusa属-ilusam较美丽的。mugav主“舒适”-mugava属-mugavam较舒适的。
若单数属格形式为双音节且以-a结尾时，比较级词尾是-em，如：halb“坏的”-halva-halvem较坏的。nõrk“若的”-nõrga-nõrgem较弱的。
用例：
Isa on vanem kui ema.(vanem
爸爸比妈妈年纪大。
Sõnaraamat on kallim kui õpik, ta on õpikust paksem.(kallim
词典比教科书贵，比教科书厚。
最高级只需在比较级前加kõige(kõik的属格，“所有”)即可。
用例：
Kõige paremini mängib ta viiulit.(paremini是hea的比较级副词形式，好)
他小提琴拉得最好。
5. 动词
爱沙尼亚语动词基本型有四种：
-Ma-tegevusnimi（Ma不定式）:即词典上出现的动词基本型，如：kirjutama写，tõlkima翻译，mängima玩。
-Da-tegevusnimi（Da不定式）:如kirjutada, tõlkida, mängida。词干为-a结尾者不定式以-ta结尾，如：vaadata注目，hakata开始做。一些词干为长元音的动词则以-a结尾，如：luua
-第一人称现在时不定指型: kirjutan, tõlgin, mängin。
-Kesksõna（分词）：kirjutatud,tõlgitud,mängitud。
5.1 动词变化列举
直陈式
现在时：
肯定：kirjuta-n,kirjuta-d,kirjuta-b,kirjuta-me,kirjuta-te,kirjuta-vad
否定：ei kirju 无人称型肯定kirjuta-kse 无人称型否定ei kirjuta
简单过去时：
肯定：kirjuta-sin,kirjuta-sid,kirjuta-s,kirjuta-sime,kirjuta-site,kirjuta-sid
否定：ei kirjutanud 无人称型肯定kirjuta-ti 无人称型否定ei kirjutatud
现在完成：
肯定：olen kirjutanud, oled kirjutanud,on kirjutanud,oleme kirjutanud,olete kirjutanud,on kirjutanud
否定：ei ole kirjutanud /pole kirjutanud无人称型肯定on kirjutatud无人称型否定ei ole kirjutatud/pole
kirjutatud
过去完成：
肯定：olin kirjutanud, olid kirjutanud,oli kirjutanud,olime kirjutanud,olite kirjutanud,olid kirjutanud
否定：ei olnud kirjutanud / polnud kirjutanud无人称型肯定oli kirjutatud无人称型否定ei olnud kirjutatud /polnud kirjutatud
条件式
现在时：
肯定：kirjutaks否定：ei kirjutaks无人称型肯定kirjutataks无人称型否定ei kirjutataks
简单过去时：
肯定：oleks kirjutanud/kirjutanuks否定：ei oleks kirjutanud/poleks kirjutanud/ei kirjutanuks无人称型肯定oleks kirjutatud无人称型否定ei oleks kirjutatud/poleks kirjutatud
命令式：
第二人称单数肯定：kirjuta，否定：ära kirjuta
第一人称复数肯定：kirjutagem，否定：ärgem kirjutagem /ärme kirjuta
转述式
现在时：
肯定 否定
有人称
kirjutavat ei kirjutavat
无人称
kirjutatavat ei kirjutatavat
过去时：
肯定 否定
有人称 olevat
kirjutanud ei olevat kirjutanud
无人称 olevat
kirjutatud ei olevat kirjutatud
承诺式
现在时：
肯定 否定
有人称 kirjutagu
ärgu kirjutagu
无人称
kirjutatagu ärgu kirjutatagu
过去时：
肯定 否定
有人称 olgu
kirjutanud ärgu olgu kirjutanud
无人称 olgu
kirjutatud ärgu olgu kirjutatud
6.数词
基数词1~10：üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seits, kaheksa, üheksa, kümme
序数词1st~10th：esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes
爱沙尼亚语(原语：eesti keel或eesti，英语：Estonian language)是位于波罗的海沿岸爱沙尼亚共和国（Eesti Vabariik）的官方语言，属乌拉尔语系芬兰-乌戈尔语族芬兰语支。爱沙尼亚语与芬兰语有很多同源词以及许多相近的语法结构，正字也与芬兰语相似，不过两者无法互通。
爱沙尼亚首都塔林(Tallinn)
2.字母与发音
爱沙尼亚语使用以拉丁字母为基础的文字，字母表中含有ä/æ/, ö/ø/, ü/y/, õ/ɤ/, š/ʃ/, ž/ʒ/几个特殊字母，š和ž出现在外来语中。爱沙尼亚语有两种长音，普通长音通常用双写字母表示，如keel语言、köök厨房、uus新的、hõõruma争论。另有一种称之为超长音（ülipika hääliku）的长元音，读时要比普通长元音（pikk hääliku）更长，一般的文本上无表示，教材上会在超长音前加“`”， 超长音即可出现在单元音上也可以出现在复合元音上。如：`voodi床、`jäine冰冻的、`laev船。
3.名词的变化
爱沙尼亚语名词有数和格的变化，相比芬兰语，爱沙尼亚语缺少领属性词尾，如：
芬兰语
kirjani
kirjasi
kirjansa
kirjamme
kirjanne
kirjansa nende raamat
芬兰语除了这种接领属性词缀的形态外，也可在前面加物主代词，如：minun kirjani，sinun kirjasi，hänen kirjansa等。
3.1 名词的数
爱沙尼亚语名词有复数形式，复数词缀-d接于名词单数属格形式之后，如：
单数主格
maja家
tänav街
kauplus商店
sõber朋友
3.2 名词的格
爱沙尼亚语名词有14个格，每个格的构成及例句如下：
1.Nimetav kääne主格（名词三个基本形态之一）
爱语的主格单数为零词尾，变为复数时则在名词属格单数词尾后加词尾-d。kala-kalad鱼，sõna-sõnad单词，puu-puud树，raamatu-raamatud书，sõduri-sõdurid士兵，koera-koerad狗，toese-toesed作品
用例：
Ta proovib olla sõprade poolt armastatud. (ta为tema的短型，主格，他)
他试着讨朋友们的欢心。
Poss paneb jänese pildi teleri kohale. (poiss主格，男孩)
男孩把野兔的图片放在电视机上。
Jänes istub poisi kõrvale. (jänes主格，野兔)
野兔在男孩身边。
2.Omastav kääne属格（名词三个基本形态之二）
爱语的属格单数变化没有规律可循，有这样一些情况:
同主格：kala-kala; sõna- sõna;puu-puu
主格i->e：tuli-tule火;lumi-lume雪
在主格后加i：materjal- materjali资料；apelsin-apelsini橙子
以kas结尾的词变成属格时变为a：kentsakas-kentsaka趣味；putukas-putuka臭虫
一些以ne结尾的词变成属格时变为se：naine-naise妇女；teine-teise另一个；punane-punase红色
复数时在属格型后添加de/te。如：kala-kalade,puu-puude,tuli-tulede,aasta-aastate年,ausa-ausate诚实
用例：
Loen raamatu läbi.(rammatu
我通读整本书。（属格表示所有，整个）
Ma ootan teid peahoone ees.(peahoone属格，主楼)
我在主楼前等你。（ees支配属格，在……前）
19.sajandi algul hakati seda üles kirjutama. (sajandi
十九世纪起人们就开始写了。
3.Osastav kääne部分格（名词三个基本形态之三）
部分格单数一般在词尾后添加d/t/tt/da或不加，如：maa-maad土地，piiga-piigat女孩儿，pesa-pesa鸟巢。复数则在此基础上添加词尾sid/id或不加有些带有音变，如：maa-maid;pesa-pesi/pesasid;maju-maju
用例：
Ema ostis leiba ja võid. (leiba
妈妈买了面包和黄油。
Ma ei näe venda. (venda
我没见到哥哥。
Loengul oli kolmkümmend üliõpilast.(üliõpilast<üliõpilane复数部分格，学生)
课上有30名学生。
4.Sisseütlev kääne入格
一般在属格词尾后加词尾sse或不加，有些则带有音变。如raamat-raamatu-raamatusse，sõna-sõna-sõnasse,materjali-materjali-materjali.复数则加-desse/-tesse,如:raamat-raamatu-raamatutesse, sõna-sõna-sõnadesse
用例：
Kas läheme kohvikusse või teatrisse?(kohvikusse
我们去咖啡馆还是剧院？
Ma armusin temasse.(temasse
我爱上了他。（动词armuma支配入格）
Prillidega poiss süüvis teadusse.(teadusse
戴眼镜的男生深入研究学问。(动词süüvima支配入格)
5.Seesütlev kääne内格
单数为属格词尾加s，如：raamatu-raamatus;tule-tules.复数在属格单数词尾后加des/tes,如:raamatu-raamatutes,tule-tuledes
用例：
Elan kesklinnas.(kesklinnas
我住市中心。
Aastas on 365 päeva.(aastas
一年有365天。
Poisi tuju peegeldub ta näos.(näos
男孩的心情都表现在他的脸上。
6.Seestütlev kääne出格
单数为属格词尾加st,如: raamatu- raamatust; tule- tulest. 复数在属格单数词尾后加dest/test,如:raamatu-raamatutest,tule-tuledest
用例：
Saabusime Tartust eile hommikul.(Tartust
我们昨天早上从塔尔图回来的。
Poeg tuli koolist. (koolist
孩子从学校回到家。
Sõber huvitub kirjandusest.(kirjandusest
朋友对文学感兴趣。（动词huvituma支配出格）
7.Alaleütlev kääne向格
单数为属格词尾加le,如: raamatu-raamatule; tule-tulele. 复数在属格单数词尾后加dele/tele,如:raamatu-raamatutele,tule-tuledele
用例：
Paberile tilkus vett. (paberile
水滴在纸上。
Järvele laskus udu. (järvele
雾气弥漫整片湖水。
Poistele meeldivad sellised tüdrukud. (poistele
男生喜欢这样的女生。
8.Alalütlev kääne接格
单数为属格词尾加l,如: raamatu-raamatul; tule-tulel. 复数在属格单数词尾后加del/tel,如:raamatu-raamatutel,tule-tuledel
用例：
Poistel on omad huvid.(poistel
那男生有自己的爱好。
Seinal ripub pilt.(seinal
画挂在墙上。
Isa käib tihti kalal. (kalal
父亲常去打渔。
9.Alaltütlev kääne夺格
单数为属格词尾加lt,如: raamatu-raamatult; tule-tulelt. 复数在属格单数词尾后加delt/telt,如:raamatu-raamatutelt,tule-tuledelt
用例：
Kontserdilt läksime kohvi jooma.(kontserdilt
音乐会结束之后我们去喝咖啡。
Sain vennalt kirja.(vennalt
我收到了哥哥的来信。
Olen hariduselt keeleteadus.(hariduselt
我是学语言学的。
10.Saav kääne变格
单数为属格词尾加ks,如: raamatu-raamatuks; tule-tuleks. 复数在属格单数词尾后加deks/teks,如:raamatu-raamatuteks,tule-tuledeks
用例：
Kas hakkad taksojuhiks?(taksojuhiks
你做出租车司机了？
Palju õnne emadepäevaks! (emadepäevaks
母亲节快乐！
Poiss tahab saada arstiks.(arstiks
男生想当医生。
11.Rajav kääne到格
单数为属格词尾加ni,如: raamatu-raamatuni; tule-tuleni. 复数在属格单数词尾后加deni/teni,如:raamatu-raamatuteni,tule-tuledeni
用例：
Armastan teda surmani. (surmani
爱他至死不渝。
Vaatasime videot hommikust õhtuni.(õhtuni<õhtu的到格，晚上)
我从早到晚都在看片子。
Õppetöö kestab septembrist maini.(maini
教学从9月一直持续到明年5月。
12.Olev kääne样格
单数为属格词尾加na,如: raamatu-raamatuna; tule-tulena. 复数在属格单数词尾后加dena/tena,如:raamatu-raamatutena,tule-tuledena
用例：
Minu mees töötab insenerina. (insenerina
我男人是当工程师的。
Ta näeb välja tervena.(tervena
他看起来很健康。
Ta kujutles end printsessina.(printsessina
她把自己想象成了公主。（动词kujulema支配样格）
13. Ilmaütlev kääne欠格
单数为属格词尾加ta,如: raamatu-raamatuta; tule-tuleta. 复数在属格单数词尾后加deta/teta,如:raamatu-raamatuteta,tule-tuledeta
用例：
Olen täitsa rahata. (rahata
我没带足钱。
Keeleoskus ei tule praktikata.(praktikata
不练习也就无法习得语言技巧。
Mind jäeti puhkuseta. (puhkuseta
没给我留休息的时间。
14. Kaasaütlev kääne共格
单数为属格词尾加ga,如: raamatu-raamatuga; tule-tulega. 复数在属格单数词尾后加dega/tega,如:raamatu-raamatutega,tule-tuledega
用例：
Mees kaevas labidaga maad.（labidaga
男人用铁铲挖地。
Ärä mängi noaga! (noaga
别玩刀！
Lähen kooli bussiga.(bussiga
我乘公交车上学。
爱沙尼亚地图
单数
我
1. mina/ma*
2. minu/mu
3. mind
4. minusse
5. minus
6. minust
7. minule/mulle sinule/sulle temale/talle
8. minul/mul sinul/sul temal/ tal
9. minult/mult sinult/sult temalt/talt
10.minuks
11.minuna
12.minuni
13.minuta
14.minuga
复数
我们
1.meie/me teie/te nemad/nad
2.meie/me teie/te nende
3.meid teid neid
4.meisse teisse nendesse/neisse
5.meis teis nendes/neis
6.meist teist nendest/neist
7.meile teile nendele/neile
8.meil teil nendel/neil
9.meilt teilt nendelt/neilt
10.meiks teiks nendeks/neiks
11.meiena teiena nendena
12.meieni teieni nendeni
13.meieta teieta nendeta
14. meiega teiega nendega
5.形容词
爱沙尼亚语形容词的变化与名词类似，但是变为到格、样格、欠格、共格时，形容词不加格词尾。如：ilusa tüdrkuna(样格),ilusa tüdrkuta(欠格)。
爱沙尼亚语的形容词有比较级和最高级，比较级是在单数属格形式后加-m，如：ilus主“美丽”-ilusa属-ilusam较美丽的。mugav主“舒适”-mugava属-mugavam较舒适的。
若单数属格形式为双音节且以-a结尾时，比较级词尾是-em，如：halb“坏的”-halva-halvem较坏的。nõrk“若的”-nõrga-nõrgem较弱的。
用例：
Isa on vanem kui ema.(vanem
爸爸比妈妈年纪大。
Sõnaraamat on kallim kui õpik, ta on õpikust paksem.(kallim
词典比教科书贵，比教科书厚。
最高级只需在比较级前加kõige(kõik的属格，“所有”)即可。
用例：
Kõige paremini mängib ta viiulit.(paremini是hea的比较级副词形式，好)
他小提琴拉得最好。
5. 动词
爱沙尼亚语动词基本型有四种：
-Ma-tegevusnimi（Ma不定式）:即词典上出现的动词基本型，如：kirjutama写，tõlkima翻译，mängima玩。
-Da-tegevusnimi（Da不定式）:如kirjutada, tõlkida, mängida。词干为-a结尾者不定式以-ta结尾，如：vaadata注目，hakata开始做。一些词干为长元音的动词则以-a结尾，如：luua
-第一人称现在时不定指型: kirjutan, tõlgin, mängin。
-Kesksõna（分词）：kirjutatud,tõlgitud,mängitud。
5.1 动词变化列举
直陈式
现在时：
肯定：kirjuta-n,kirjuta-d,kirjuta-b,kirjuta-me,kirjuta-te,kirjuta-vad
否定：ei kirju 无人称型肯定kirjuta-kse 无人称型否定ei kirjuta
简单过去时：
肯定：kirjuta-sin,kirjuta-sid,kirjuta-s,kirjuta-sime,kirjuta-site,kirjuta-sid
否定：ei kirjutanud 无人称型肯定kirjuta-ti 无人称型否定ei kirjutatud
现在完成：
肯定：olen kirjutanud, oled kirjutanud,on kirjutanud,oleme kirjutanud,olete kirjutanud,on kirjutanud
否定：ei ole kirjutanud /pole kirjutanud无人称型肯定on kirjutatud无人称型否定ei
过去完成：
肯定：olin kirjutanud, olid kirjutanud,oli kirjutanud,olime kirjutanud,olite kirjutanud,olid kirjutanud
否定：ei olnud kirjutanud / polnud kirjutanud无人称型肯定oli kirjutatud无人称型否定ei olnud kirjutatud /polnud kirjutatud
条件式
现在时：
肯定：kirjutaks否定：ei kirjutaks无人称型肯定kirjutataks无人称型否定ei kirjutataks
简单过去时：
肯定：oleks kirjutanud/kirjutanuks否定：ei oleks kirjutanud/poleks kirjutanud/ei kirjutanuks无人称型肯定oleks kirjutatud无人称型否定ei oleks kirjutatud/poleks kirjutatud
命令式：
第二人称单数肯定：kirjuta，否定：ära kirjuta
第一人称复数肯定：kirjutagem，否定：ärgem kirjutagem /ärme kirjuta
转述式
现在时：
有人称
无人称
过去时：
有人称
无人称
承诺式
现在时：
有人称
无人称
过去时：
有人称
无人称
6.数词
基数词1~10：üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seits, kaheksa, üheksa, kümme
序数词1st~10th：esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes
喜欢
0
赠金笔
前一篇：[NAUJAS]立陶宛语简明语法
后一篇：[жаңы]吉尔吉斯语简明语法